Kui Kurat katsunud Salu karjamaal suure kiviga jõudu Kurat tulnud Saaremaale ja lonkinud tühja kõhuga ringi. Korraga sattunud Kurat lambakarja, suure kõhutühjuse pärast pannud ta kõik lambad kõhtu. Kõht saanud hästi täis ja Kurat olnud jällegi oma jõu peale uhke ja lubanud kivil, mis oli suurimast suurim karjamaal, juured ülespidi pöörata. Pannud siis rinna kivile taha, lükanud kõigest oma jõust, aga kivi ei liikunudki paigast. Kurat lükanud kivi nii tugevasti, et ta käed, rind, põlved ja otsaesine ühes sarvedega kivisse läksid. Ja et sellel kivil Kuradi jäljed on, nimetab rahvas teda Kuradikiviks ERA (Eesti Rahvaluule Arhiiv) 1939 R. Lember